õigekeelsussõnaraamat
Estonian
Etymology
From õigekeelsus (“orthology”) + sõnaraamat (“dictionary”).
Noun
õigekeelsussõnaraamat (genitive õigekeelsussõnaraamatu, partitive õigekeelsussõnaraamatut)
Inflection
Inflection of õigekeelsussõnaraamat (ÕS type 2/õpik, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | õigekeelsussõnaraamat | õigekeelsussõnaraamatud |
| accusative | õigekeelsussõnaraamatu | õigekeelsussõnaraamatud |
| genitive | õigekeelsussõnaraamatu | õigekeelsussõnaraamatute |
| partitive | õigekeelsussõnaraamatut | õigekeelsussõnaraamatuid |
| illative | õigekeelsussõnaraamatusse | õigekeelsussõnaraamatutesse õigekeelsussõnaraamatuisse |
| inessive | õigekeelsussõnaraamatus | õigekeelsussõnaraamatutes õigekeelsussõnaraamatuis |
| elative | õigekeelsussõnaraamatust | õigekeelsussõnaraamatutest õigekeelsussõnaraamatuist |
| allative | õigekeelsussõnaraamatule | õigekeelsussõnaraamatutele õigekeelsussõnaraamatuile |
| adessive | õigekeelsussõnaraamatul | õigekeelsussõnaraamatutel õigekeelsussõnaraamatuil |
| ablative | õigekeelsussõnaraamatult | õigekeelsussõnaraamatutelt õigekeelsussõnaraamatuilt |
| translative | õigekeelsussõnaraamatuks | õigekeelsussõnaraamatuteks õigekeelsussõnaraamatuiks |
| terminative | õigekeelsussõnaraamatuni | õigekeelsussõnaraamatuteni |
| essive | õigekeelsussõnaraamatuna | õigekeelsussõnaraamatutena |
| abessive | õigekeelsussõnaraamatuta | õigekeelsussõnaraamatuteta |
| comitative | õigekeelsussõnaraamatuga | õigekeelsussõnaraamatutega |
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.