kõiv
Estonian
Etymology
From Proto-Finnic *koivu, from Proto-Uralic *kojwa.
Inflection
Declension of kõiv (type riik)
singular | plural | |
---|---|---|
nominative | kõiv | kõivud |
genitive | kõivu | kõivude |
partitive | kõivu | kõive / kõivusid |
illative | kõivu / kõivusse | kõivudesse |
inessive | kõivus | kõivudes |
elative | kõivust | kõivudest |
allative | kõivule | kõivudele |
adessive | kõivul | kõivudel |
ablative | kõivult | kõivudelt |
translative | kõivuks | kõivudeks |
terminative | kõivuni | kõivudeni |
essive | kõivuna | kõivudena |
abessive | kõivuta | kõivudeta |
comitative | kõivuga | kõivudega |
Võro
Etymology
From Proto-Finnic *koivu, from Proto-Uralic *kojwa.
Inflection
This noun needs an inflection-table template.
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.