kohtuu
Finnish
Etymology
Likely from kohtuus through the compounding form kohtuu- (such as in kohtuuhinta, kohtuuhintainen).
Pronunciation
- IPA(key): /ˈkohtuː/, [ˈko̞xt̪uː]
- Hyphenation: koh‧tuu
Declension
Inflection of kohtuu (Kotus type 17/vapaa, no gradation) | |||
---|---|---|---|
nominative | kohtuu | kohtuut | |
genitive | kohtuun | kohtuiden kohtuitten | |
partitive | kohtuuta | kohtuita | |
illative | kohtuuseen | kohtuisiin | |
singular | plural | ||
nominative | kohtuu | kohtuut | |
accusative | nom. | kohtuu | kohtuut |
gen. | kohtuun | ||
genitive | kohtuun | kohtuiden kohtuitten | |
partitive | kohtuuta | kohtuita | |
inessive | kohtuussa | kohtuissa | |
elative | kohtuusta | kohtuista | |
illative | kohtuuseen | kohtuisiin kohtuihinrare | |
adessive | kohtuulla | kohtuilla | |
ablative | kohtuulta | kohtuilta | |
allative | kohtuulle | kohtuille | |
essive | kohtuuna | kohtuina | |
translative | kohtuuksi | kohtuiksi | |
instructive | — | kohtuin | |
abessive | kohtuutta | kohtuitta | |
comitative | — | kohtuineen |
Synonyms
- kohtuus
- kohtuullisuus
Declension
Indeclinable.
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.