sõna

See also: sona and Soňa

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *sana.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈsɤnɑ/
  • Hyphenation: sõ‧na

Noun

sõna (genitive sõna, partitive sõna)

  1. word (unit of language)

Declension
Inflection of sõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative sõna sõnad
accusative sõna sõnad
genitive sõna sõnade
partitive sõna sõnu
sõnasid
illative sõnna
sõnasse		 sõnadesse
sõnusse
inessive sõnas sõnades
sõnus
elative sõnast sõnadest
sõnust
allative sõnale sõnadele
sõnule
adessive sõnal sõnadel
sõnul
ablative sõnalt sõnadelt
sõnult
translative sõnaks sõnadeks
sõnuks
terminative sõnani sõnadeni
essive sõnana sõnadena
abessive sõnata sõnadeta
comitative sõnaga sõnadega

Derived terms

Further reading
  • sõna in Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sana.

Noun

sõna (genitive sõna, partitive sõnaa)

  1. word

Inflection
Declension of sõna
singular plural
nominative sõna sõnad
genitive sõna sõnoje
partitive sõnaa sõnoit
illative sõnaa sõnoisõ
inessive sõnaz sõnoiz
elative sõnass sõnoiss
allative sõnalõ sõnoilõ
adessive sõnall sõnoil
ablative sõnalt sõnoilt
translative sõnassi sõnoissi
essive sõnana sõnoina
comitative sõnaka sõnoika
terminative sõnalõssa sõnoilõssa

References
  • "sõna" in Vadja keele sõnaraamat
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.